Sõbrad! Ilusat suvevaheaega ja ärge raamatuid unustage!

Sipsiku rühma väikesed nõiad

Täna teeme nõidust

kurjast saame võitu

võlusõna väega

oma väikse käega

teeme nii, et naertaks

ka pahur inimlaps!

Teistmoodi päev

Kui raamatukogu puhkepäeva hommikul uksed avab, siis peab seal toimuma midagi tavapäratut. Vähemalt nii oli see 14. aprillil Sõmeru raamatukogus, kus mõnusa laupäeva hommikutundidel võeti ette nii mõndagi huvitavat.

Kas teadsite, et vanast ajalehest saab meisterdada ehte, mida pole häbi kanda ka pidulikumatel hetkedel? Või et märki, mida rinnas kanda, saab ise kujundada? Seda kõike sai koos juhendajatega teha ning nõnda valmisidki omanäolised ja ainulaadsed aksessuaarid.

Raamatukogu uudiskirjanduse riiuli hõivas aprillis Samuel Golomb, kes eksponeeris marke, mis seotud eesti kirjandusega. Loomulikult oli see vaid väike osa tema kollektsioonist, kuid perepäeval rääkis Samuel markide saamislugusid ning jagas huvilistele lahkelt teadmisi.

Päeva naelaks oli aga Sõmeru line-tantsu mitteametliku rekordi püstitamine. Pille Nõmme eestvedamisel tantsiti läbi kaks tantsu, millega said hakkama ka need, kes tantsurivis esimest korda seisid. Ilmataadi ja tehnika viperuste tõttu toimus seekordne rivitants keskusehoone fuajees, kuhu 26 esimest julget rekordipüstitajat ka lahedalt ära mahtusid.

Noored internetihuvilised said kätt proovida oma oskustes leida infot eluks vajalike teemade kohta. Oskavad küll!

Kõige pisematega tegelesid noored gümnasistid Haljalast.

Põnevust tekitasid higised ja porised inimesed, kes aeg ajalt raamatukokku sisse tormasid ning midagi otsisid, leidsid nad selle aga ei kusagilt mujalt kui laua alt. Tegu oli nimelt auto-orienteerujatega, ülesanne aga oli kinnitatud laua alla. Vastus küsimusele leidus loomulikult raamatus.

Kõiki neid mõnusaid tegemisi saatis nostalgiline muusika, mida vanadelt vinüülplaatidelt mängiti.

Raamatukogus on mõnus!

Aitäh kõigile, kes perepäevast osa võtsid! Aitäh teile, kes te abiks olite: Samuel Golomb, Pille Nõmme, Siiri Saarmets, Lea Pärlin, Jaanus Velbo, Mariliis Leevand, Kadri Toming, Kerli Martinson ja Hendrik Lahi.

Ilusat emakeelepäeva!

Hommikul kui ärkan,

sussid jalga torkan.

Pesen silmad kõrvad

haaran tassil kõrvast.

Ruttu ära joon ma tee

ja juba lippan mööda teed.

Lasteaeda kiirel sammul,

sõbrad ootavad mind ammu.

Lasteaias kõik me koos

õppimis- ja mänguhoos.

Lauluringis kõlab rõõmus viis,

koju saan kui kell saab viis.

Õhtul aknast vaatan tähti 

 

aabitsast veel veerin tähti.

Varsti voodisse ma poen,

ema muinasjuttu loeb.

Öösel aknast paistab kuu,

ilus on see märts, me kevadkuu.

Oma sõpru unes näen,

homme jälle uus on päev.

On naljakas see meie emakeel,

vahel lausa sõlme läheb keel.

Aga sina väike sõber hea,

seda õppima veel pead.

Kohustuslik kohustus

Sõna „kohustus“ tekitab igas inimeses mingil määral trotsi. Argiseid kohustusi on niigi palju ja kui midagi kohustuslikku (näiteks kirjandus) tungib meie vaba aja veetmise valikutesse, siis tahes tahtmata tekitab see protesti. Meie kultuuriministri poolt välja paisatud sõnakõlks tekitas minu meelest siiski asjatult paanikat. Härra Langi poolt antud nimekirjas raamatutest, mis igas raamatukogus olema peaksid, ei ole midagi uut. Enamik nendest raamatutest on raamatukogudes oma koha ja lugeja juba ammu leidnud ning ka ilma praeguse kisa-kärata oleks see nii ka tulevikus olnud. Raamatukoguhoidjad on piisavalt pädevad, et komplekteerida raamatukogu vastavalt lugeja vajadustele, ja lugejad on omakorda piisavalt teadlikud ja nõudlikud, aidates kujundada raamatukogu just vastavalt antud piirkonnale eripärale. Niipalju kui on lugejaid, niipalju on ka erinevaid maitseid ja seda mitmekesisem on kirjanduse valik raamatukogus.

Tekkinud olukorrast saavad rahvaraamatukogud eelkõige kasu, sest igasugune diskussioon virgutab, paneb innovaatiliselt mõtlema ja tegutsema.

Sõmeru raamatukogu on pakkunud ja pakub ka edaspidi väärt kirjandust igale maitsele ja eale. Sina, hea lugeja, oled oluline.

Vabariigi sünnipäevaline

Sellise pisipõnni üle peaks iga poliitik uhke olema!

Kes on poliitikud?

Poliitikuteks nimetatakse naisi ja mehi, kes peavad oma riigi juhtimist  tähtsamaks kui mõnda muud tööd. Poliitiku asi oleks nagu elu paremaks muuta, teha seadused kõigile vastuvõetvaks. Päris õiglasest elust ja kõikide heaolust ei ole ometi midagi välja tulnud, sest teekonda soovide õnnetoova täitumiseni kujutavad poliitikud ette parteide ehk poliitiliste erakondade kaupa õige erinevalt. Eemalt vaadates on kõigil dirge siht sisse aetud, lähemalt uurides näed igal rajal komistuskive...

Me käisime seaduste mäel. Priit Aimla, 2000

Palju õnne Eesti Vabariik!

Haara raamat, saad sooja!

Mõnus pakane sunnib iseenesest raamatut haarama ja ammutama mõnusaid sooje elamusi! Ära sina ka passi, tule leia raamat krõbedate talveõhtute kaaslaseks!